Järjepidevus ja kohanemisvõime

Kõige olulisem meie 100-aastases auto-motospordis on olnud järjepidevus ja kohanemisvõime. See on olnud meie tugevus ja võimaldanud teha seda, mis alljärgnevalt veel neljas punktis välja tuua tahaksime.

Pikk ajalugu

On andmeid, et 1898 a. esimesel Vene Tsaaririigis peetud ametlikul võistlusel marsruudil Peterburg-Moskva osales vähemalt üks Eesti kubermangust pärit oskaja mees palhgalise mehaanik-autojuhina.

Esimene mootorispordi võistlus toimus Eestimaa pinnal 1912 a.

Vene impeeriumi viimane võistlus startis 1914 a. suvel samas kohas, kus 106 aastat hiljem esimene autoralli MM-etapp Eestimaa pinna – Raadi mõisast, täna ERMist.

1921 aasta 28 augustil korraldas Eestimaa Autoomanikkude Ühisus autode ja mootorrataste võistluse marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn, mida loetakse Eesti auto-motospordi sünnipäevaks. Võistlusel osales kaheksa autot ja kaks mootorratast, võitis Voldemar Johanson oma vennale Juliusele kuulunud autol Delahaye, mootorratturitest lõpetas ainsana külgvankriga Harley-Davidsonil sõitnud Alfred Kiin. Sisu poolest oli tegemist ralli tüüpi võistlusega, mida saab ühtlasi pidada ka meie rallispordi algusajaks.

Kodumaine võidusõidumasinate tööstus

1938 a. valmis Mootorrattatehases Kristjan Saar & Co esimene Eestis valmistatud võidusõidumasin – 125 ccm mootoriga võidusõidumootorratas Tempo.

1958 aasta septembris valmis Tallinna Autoremonditehases nr. 1 Ants Seileri juhtimisel esimene Estonia nime kandev vormelauto – sellega pandi algus võidusõiduautode seeriatootmisele kogu Nõukogude Liidus. Tehases, mis kandis eri aegadel eri nimetusi (Tallinna Autode Remondi Katsetehas, Kavor ja Kavor Motorsport), valmis 44 aasta jooksul kokku 26 mudelit ja 40 modifikatsiooni kokku 1331 vormelautoga. Eestis tegutses lühiajaliselt teinegi vormelitehas: 1988 aastal asutati NSVL-Saksa LV ühisettevõte ESTTEC SP. Aastatel 1988-1991 tegutses Eestis kaks vormelautosid valmistanud tehast.

1973 a. asutati Tallinnas tehas Vihur, mis hakkas tööstuslikult tootma ringrajamootorrattaid ning ette valmistama ralliautosid. 1975.a. valmis peakonstruktor Jüri Randla juhtimisel esimene ringrajasõidu mootorratas Vihur VM-001.

Lisaks valmistati võidusõidumasinaid veel tehases Teras, ühisettevõttes Viro ning osaühingus AYR. Viimane on Eesti selle tööstusharu ainus elusolev ettevõte.

Edu maailma võistlustel

30 augustil 1964 aastal lõpetas Endel Kiisa Soome GP-l Imatra tänavarajal toimunud MM-etapil 350 cm³ masinaklassi sõidu kolmandana, mis oli Eesti ja NSV Liidu motoringrajasõitja esimene poodiumikoht MM-il. Kiisa valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Uno Aava lõpetas koos moskvalase Juri Lessovskiga 1968 aastal toimunud 16 000 kilomeetri pikkuse London-Sydney ralli 22. kohaga, olles klassis kuni 1600 cm³ kolmas. 27. mail 1970 finišeeris Mehhikos London-Mexico ralli, Avtoexpordi ekipaaž Gunnar Holm / Kastytis Girdauskas / Vladimir Bubnov lõpetas 17. kohaga, klassis kuni 1600 cm³ pälvisid nad kolmanda koha.

Vormelisõitja Madis Laiv krooniti 1975 aastal esimese eestlasena ja NSV Liidu koondise liikmena sotsialismimaade karikavõitjaks autode ringrajasõidus. Aasta hiljem oli Laiv hooaja kokkuvõttes kolmas. Teise Eesti vormelisõitjana tuli sotsmaade karikavõitjaks Toomas Napa 1987 aastal, kolmel aastal (1978, 1981 ja 1985) oli ta samas sarjas teine. Napa valiti Eesti 20. sajandi parimaks autosportlaseks.

Eesti rallisõitjad kuulusid Nõukogude Liidu paremikku. 1979 aastal saavutasid Heiki Ohu / Toomas Diener Kreeka MM-rallil üldarvestuse 14. koha, Vello Õunpuu / Aarne Timusk tulid 1982 aastal esimeste Nõukogude Liidu rallisõitjatena sotsialismimaade karikavõitjaks. 1983 aastal saavutasid Joel Tammeka / Ants Kulgevee Soome rallil klassivõidu.

1982 aastal sai Eesti esimesed sotsialismimaade Sõpruse karikasarja võitjad mootorrattaspordis. Jüri Raudsik võitis ringrajasõidus 250 cm³A masinaklassis ja Aadu Sikk motokrossis 125 cm³ tsiklite klassis. Bagisõitja Jaanus Ligur krooniti aastatel 1990 ja 1991 Euroopa karikavõitjaks autokrossis klassis Division 3A.

Avo Leok võitis 23 märtsil 1997 aastal Belgias Lommelis toimunud motokrossi MM-sarja etapi 500 cm³ masinaklassis. Leokist sai esimene eestlasest Grand Prix võitja.

2003 aastal võitis rallipaar Märtin/Park Akropolise ralli ja Märtinist sai esimene Eesti rallisõitja, kes on võitnud MM-ralli. Aasta hiljem kuulus Märtinile MM-sarjas pronksmedal, mis tegi temast esimese eestlasest medalivõitja autoralli MM-karussellis.

2019 aastal tulid Ott Tänak / Martin Järveoja autorallis maailmameistriteks.

Legendaarsed võistlused Eestimaa pinnal

1933 a. korraldati Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal esimene Eesti ringrajavõistlus Eesti TT. Nõukogude Eestis jätkas seda traditsiooni 1959. aastast Kalevi Suursõit. 1950-1960-ndatel aastatel jälgis Kalevi Suursõitu kohapeal kuni 200.000 pealtvaatajat.

7 jaanuaril 1962 korraldati Tallinnas Komsomoli nimelisel staadionil esimene kartautode võistlus Eestis. Esimese Eesti kardi ehitanud Tallinna 2. Keskkooli õpilane Taivo Sapas võitis 125 cm3 kartide grupisõidu.

1984. aastal toimus Eestimaa teedel esimene rahvusvaheline autoralli. 9.-12. veebruarini sõidetud Baltika ralli oli ühtlasi sotsialismimaade karikasarja avaetapp. Ralli võitsid Vallo Soots – Toomas Putmaker. 1997. aastal korraldati Eesti esmakordselt maailmameistrivõistluste osavõistlus motospordis. Saku-Männiku krossirajal jahiti MM-punkte 29 juunil külgvankritega mootorratastel. Võitsid hollandlased Daniël ja Marcel Willemsen, parimate eestlastena olid Are Kaurit / Arvo Laksberg neljandad.

2020 aasta 4 ja 5 septembril Lõuna-Eestis sõidetud Rally Estonia

2020 kuulus esmakordselt autoralli MM-kalendrisse. Ralli võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja.

Kõike ülaltoodut – võistluseid ja võite, tööd ja vaeva ning valatud higi hinnates tuleb tõdeda, et kõige erilisemaks ja väljapaistvamaks saavutuseks Eesti auto-motospordi esimese 100 aasta jooksul tuleb hinnata kodumaist võidusõidumasinate tööstust. Selleks illustreerime oma loo just selle valdkonna lipulaeva – Estonia vormelauto piltidega